Continues...

Saime siis eile Caroga kokku. Algusel jalutasime Alexander Platz'i ja selle ümbruses (ehk siis maailmakell, teretorn, punane raekorda..). Seejärel tahtsime minna Brandenburger Tor'i juurde. Teekond sinna venis üsnagi pikaks ja kitsaks, kuid see-eest vägagi lõbusaks. Põhjuseks on S-Bahnide väga kaoseline sõitmine. Ehk siis nad ei sõida plaanipäraselt ja paljud S-Bahn'id on üldse rivist väljas. See tähendab aga, et kui siis üks rong tuleb, üritavad kõik sinna sisse saada (+ see on juba rahvast niigi täis). Ühesõnaga hull trügimine ja lükkamine, aga siiski kuidagi äge oli :).


Brandenburger Tor'i juures vaatasime veidi ringi, siis jalutasime Unter den Linden'il ja suundusime Friedrichstrasse'le. Ühesõnaga selline õige turisti ringkäik kesklinnas. Lõpuks sõitsime Ostkreuz'i (ehk siis üks mu lemmik piirkondasi Berliinis). Seal käisime ühes mu lemmik paigas söömas. Ma sain jälle oma suurepärast bolognese lasagne't süüa!!! Lõpuks istusime, kõhud mega täis ja nostalgitsesime vahetusaasta aegu ja inimesi...


Õhtu poole, umbes kella 8 paiku hakkasime siis ära liikuma, ma tulin koju. Ma pean ühest metroo peatusest trammiga 2 peatust sõitma, et ilusti koju jõuda. Minu suurepäraseks üllatuseks oli eile see, et trammid olid üks hetk ka rivist väljas – jää tõttu! Kuigi mõtled küll, et mis see 2 peatust siis jala kõndida pole, siis sellise külmaga, nagu siin on, on see kilomeeter (või veits rohkem) palju kõndida. Nii ma siis otsustasingi takso võtta. Ja issand jumal! 15-20 min üritasin saada taksot ja ei ühtegi vaba taksot. Kuni siis lõpuks hakkasid taksojuhid teadlikult sinna sõitma, kuna teadsid, et inimesed ei saa liikuma. Aga lõpuks jõudsin õnnelikult koju, sääred olid küll päris jääs, kuid ka see läks üle :)

Umbes kell 9 jõudsin ma siis lõpuks koju. Last helistas päeval ja kutsus külla, et tule kokkame ja chillime. Ma küll ütlesin talle, et mul on teised plaanid, et ehk õhtu poole siis, aga ma poleks arvanud, et nii õhtu poole. Aga mis seal ikka. Lõpuks jõudsin kell pool 11 sinna, siis chillisime, tegime süüa (s.t tema tegi)... Kuna kell oli juba nii palju ja ühistransport sealt enam ei liikunud, jäin ma ööseks.

Nüüd olen taakord ilusti ja turvaliselt kodus ja mõtlen endiselt, mida tänase õhtuga peale hakata? Uskumatu, et JUBA TÄNA on vana-aasta õhtu!!! Eile ka Lastiga ahhoitasime peale, et päriselt ka juba ongi see käes?? Aga igatahes... Eks näis, mis saab. Brandenburger Tor'i juurde minek tundub järjest ebatõenäolisemana, seda mitte külma tõttu, kuna suht soojaks on läinud. Täna, kui kodus välja astusin, mõtlesin wtf?? Kuna astusin otse porilompi. Ehk siis ma julgen väita, et kraade on vahepeal päeval üle 0 olnud. Nüüd paar miinuskraadi, niiet igati OK. AGA point, miks Brandenbruger Tor välja langeb on see, et mingi terrorirünnaku nimeline asi on toimumas või igatahes sellest räägitakse, ehk siis et Br. Tor'i juures täna. Ühesõnaga mu vahetusvanemad ütlesid, et palun ära sinna täna mine. Seega ma kuulan endast vanemaid, kogenumaid ja kindlasti on nad rohkem kohaliku eluga siin kursis. Seega muretsemiseks pole põhjust, olen nii ettevaatlik, kui saab :)

Aga olgu kullakesed. Pange täiega pidu ja olge vahvad. Eks ma oma aastavahetusest raporteerin ka lähipäevadel.

Lõpetuseks raporteerin, et rakettide laskmine toimub siin juba mitmendat päeva ja nüüd iga tunniga järjest süveneb. Ja mul on ülemisel korrusel keegi täiesti hull ja segane naaber, kes lasi mingi tund aega järjest räiget muusikat, isegi ei oska seda kuskile liigitada. Selline vaiba kloppimine. Lõpuks tuli politsei, siis pani vait muusika, nüüd kolistab niisama.









Unter den Linden

The first day

Lend Tallinnast Münchenisse algas nii, et kõik reisijad olid lennukis ja siis tuli teade, et õhkutõusmine lükkub edasi, kuna lennuk on jäätunud ning see jää tuleb lahti sulatada. Kuid see kõik toimus isegi üllatavalt kiiresti – kõigest poole tunniga sulatati need „lendamist takistavad“ jääkamakad lahti, niiet täitsa okei. Müncheni lennujaamas õnneks pikalt passima ei pidanud, umbes 20 minutit, kui läkski lend Berliini, ilma igasuguste viivitusteta. Mnjaa, Müncheni lennujaam on päris suur. Ta on selline pikk ja kui ühest otsast teise vaatad, näed lõpmatust. Isegi kui 30 väravat edasi kõnnid, pole ikka lõppu näha. Ei oskagi öelda, palju seal neid väravaid olla võib. Aga Berliini jõudsin ilusti ja isegi pagas tuli õige lennuga õigeaegselt kohale. Lennujaamast edasi võtsin bussi ja siis metroo ja trammi. Väga tore on siin olla kuidagi. Ühes metroostatsioonis, kus ümber istuma pidin, polnud lifti ning seega pidin oma kohvri trepist üles vedama. Aga no problemo – kohe üks kena noormees pakkus abistavat kätt. Harjumatu kuidagi, et randomly tullakse ligi ja pakutakse lahkesti abi. Aga väga meeldiv igatahes!

Jõudnud oma korterisse, pakkisin mõned asjad lahti ja läksin poodi, et miskit söögi- ja joogipoolist osta. Uue sim-kaardi ostsin ka. Seega mu number, millelt mind kätte saab, on +4915206735257. Kõik „head uut aastat“ sms'id ja kõned on väga teretulnud. Btw: teate ikka, et teile tuleb uus aasta tund aega varem, kui mulle? :)

Kui poes käidud oli, pistsin paar baguette' hamba alla ning läksin magama. Uni oli nii magus!! Isegi äratuskella ei kuulnud. Pidin kell 7 Mehhiko Caroga kokku saama, aga ma kogemata ärkasin alles kell 7. Lõpuks saime kell 9 Alexanderplatz'il kokku. Siis helistas Sammy (sõber Jamaicalt), et ta on Kreuzbergis baaris, et tule läbi. Noja miks ka mitte? Siis läksime Caroga sinna baari. Uhh kui tore!! Need oldschool baarid, mõnusad koksid, hubane atmosfäär ja üliägedad inimesed! Niivõrd-kuivõrd juhuslikult tuli sinna ka Last ning meeliülendav oli teda nüüd taas üle 1,5 aasta näha. Võtsime mõned dringid ja suundusime siis kõik Warschauerstr. asuvale Cassaplaiasse (ehk siis klubisse, kus erinevatel korrustel mängib erinev muusika). Pole vist üllatav, kui ütlen, et meie veetsime mõnusalt aega reggae floor'il :)

Mingi aeg lahkusime peolt, sõime DÖNERIT!!!!!!!!!!!!!!!, chillisime ja ajasime juttu. Aaa ja teate mis?? Siin on nii külm ja libe!! Nii kui taksost välja astusin, kukkusin kohe pikali (hahaha). Aga jah – suurepärane õhtu oli! Kell pool 7 hommikul jõudsin koju.

Nüüd hakkab kell pool 4 saama ja kell 4 pidime taaskord Caroga kokku saama. Niiet houhouhou - taaskord õue KÜLMA kätte minek! Chill!


KRISTI VAATA!!!

Reportaaž

Raporteerin Tallinna lennujaamast. Jõudsin siia juba veidi pärast kella poolt 3 ehk siis "igaksjuhuks varuga aega" ei läinud kasutusele ja jõudsin ikka väga vara siia. Siis istusin, lugesin raamatut, käisin suitsul, veits lasin silma kinni, lugesin jälle raamatut, kuni tuli tore teade, et kell 5:15 väljuv lend Riiga on tühistatud ning seda mitte ilmastikust tingituna, vaid tehnilistel põhjustel - lennuk läks katki.

Järgnevalt seisin tunnikese või rohkem piletikassa järjekorras, et endale uus pilet saada ning lõpuks ma selle sain ka. Kuigi see tund tundus kuidagi nii venivalt. Seda ilmselt sellepärast, et uni ja väsimus rõhusid niivõrd peale, et isegi mingid Inglise noortest kuttidest koosnev pothead'ide grupp ei tundunud naljakana.

Nüüd aga lendan Riia asemel Münchenisse ja sealt edasi Berliini. Tallinnast väljub lend Münchenisse kell 7:00 ja kestab 2,5 tundi. Münchenis on 50 minutit aega ümber istumiseks ja sealt edasi (geograafilises mõttes tagasi) lend Berliini kestab tsipa üle tunni. Seega sealse aja järgi olen ma Berliinis kell 10:25 (Eesti aja järgi 11:25).


Nüüd ma naudin rummikooki ja apelsinimahla ja mõtlen, et elu on chill. Sest Berliin on kõike seda väärt!!! Now finally let's let the journey and adventures begin!

Fun facktina mainiksin lõpetuseks veel ära, et kuskilt kõlab praegu Eesti hümn ja telekast tuleb "Võsa Pets."

And here we go

Nonii sõbrakesed! Vähem kui tunni aja pärast ehk kell 00:00 stardin ma oma kodukesest Tallinna lennujaama poole. Teekond saab alguse kell 5:15 Tallinnast, järgmine sihtpunkt on Riia ning sealt edasi kulgeb lend juba Berliini. Ausaltöelda on veits põdemisvärin sees, kuna mul on Riias ümberistumiseks aega vaid 30 minutit, mis iseenesest oleks vägagi OK, kui praegu lennuliikluses igalpool sellist katastroofilist olukorda poleks. Kui lend Tallinnast väljub ja saabub Riiga õige aegselt, siis pool tundi ümber istumiseks Riia lennujaamas on rohkem kui küll, kuna lennujaam seal on väike ja üpris cosy. Muretsen vast pigem pagasi pärast, et see ka ümber jõutakse tõsta selle ajaga ning et ma siis oma teises kodulinnas end suurpäraselt tunda saaksin.

Ma ei luba, et siin saavad olema tihedad ja põhjalikud postitused, kuna kavatsen seal iga ööpäeva täiel rinnal nautida, mis tähendab seda, et aega arvuti ja interneti jaoks on minimaalselt, kuid siiski on. Ka hakkan ma seal kasutama kohalikku kõnekaarti, mis tähendab, et oma Eesti telefoninumbrilt ma kättesaadav pole, kuid informeerin teid oma aktuaalsest tel. numbrist esimesel võimalusel.

Oma aastavahetuse asukohta ma 100% kindlalt öelda ei saa, kuid arvan, et võtan uue aasta vastu Brandenburgi väravate juures. Kas teadsite, et aastavahetuse pidu Berliinis Brandenburger Tor'i juures on üks aasta suurimaid üritusi ning et seda kantakse üle 350 erinevas tele- ja raadiokanalis üle maailma ja et seal esineb palju artiste from all over the World ja et see üritus on täiesti tasuta? Brandenburgi väravate juurest kuni Siegessäule'ni on nö. rahvaruum, ehk siis pikk on ta umbes 2km (selle tänava nimi on Straße des 17. Juni, kindlasti tähelepanelikumad on sellist tänavanimetust ajaloo tunnis korduvalt kuulnud. Lihtsalt väike fun fact, tekitamaks teile pisikest ettekujutust sellest, milline saab välja nägema minu aastavahetus.

Aga nüüd ma pakin arvuti ka ilusti käispagasisse, soovin teile mõnusaid viimaseid 2010. aasta päevi ning väga meelast, lõbusat ja mälestusterohket (või siis vaeset?) aastavahetust. Kohtumiseni järgmisel aastal! Triny luvs ya!