Täna käisin veidikene shoppamas. Aga see oli korra, selline „vaatan ruttu paar poodi läbi, ostan mõned asjad ja minema neist hulludest poodidest“, sest shoping isn't my thing.
Sain täna Thomasega kokku. Wow!! Vot seda meest oli ikka täiega täiega võimas näha jälle üle pika aja. Päris mitu tundi istusime ühes kohvikus, rääkisime, mis vahepeal juhtunud on. Päris palju on... Ja ta plaanib minna varsti tuurile mingite teiste muusikutega. Muidugi ei puudunud meie vestlusest nostalgiahetked. Näiteks lambist kesest vestlust küsis ta mult: „mis on kõige hullem sõimusõna?“. Algusel mõtlesin wtf?? Siis tuli meelde: „Tokio Hotel fan“. Kui ma siin koolis käisin, oli see üks esimesi asju, mida ta mulle õpetas. Igatahes suurepärane oli teda näha ning leppisime kokku, et järgmine kord näeme Eestis :)
Pärast Thomasega kohtumist läksin ühe sõbraga õhtustama. Oli tore, jälle palju juttu ja palju head sööki.
Jõudsin umbes pool 12 koju, mõtlesin, et hakkan vaikselt siis pakkima, aga ei! Olin Last'iga kokku leppinud, et saame täna veel korra kokku. Nii ta siis helistaski, parasjagu kui koju jõudnud olin. Ütlesin, et ma enam kuskile liikuma ei hakka, kuna mul asjad pakkimata ja pealegi metrood sõidavad kella 1ni. Ok, metroo saaks veel ööbussiga asendada, aga bussi, mis pärast metrood võtma peab, et tema juurde jõuda, ei saa. Aga kuna mees tahtis ikka nii väga näha, sõitis ta siia, tuli mulle järgi ja läksime dringile. Aga me polnud väga kaua väljas, umbes 1,5 tundi. Ta üritas küll mind taaskord peole vedada ja ma tõesti väga väga oleks tahtnud, kuna täna on üks võrratu r'n'b pidu, aga ma siiski pidin reaalsusesse jääma ja mõtlema, et mul on vaja asjad pakkida ja pool 6 hakata lennujaama poole liikuma. Seega tõi ta mind siis ilusti kella 3ks koju.
Nüüd ma olen juba mõned asjad pakkinud, aga päris palju asju on veel pakkida. Vaikselt hakkab uni ka peale tulema, aga täna tuleb taaskord magamata öö.
Aga see nädalake siin oli mulle väga hea nii vaimselt kui füüsiliselt.
Vanade sõpradega taaskord kohtuda – tehtud
Hullumeelselt pidutseda – tehtud
Dönerit süüa – tehtud
Lemmik pühapäevane reggae pidu – tehtud
Igast päevast maksimum võtta – tehtud
Veeta aega Last'iga – tehtud
Vähe magada – tehtud
Pere külastada – tehtud
Lemmik restos süüa – tehtud
Mango tubakat suitsetada – tehtud
YFU inimestega kokku saada – tehtud
Aastavahetus erakordselt tähistada – tehtud
jne, jne...
Igatahes väga korda läinud tripp. Oli tore taas teises kodus olla. Jään seda linna ja neid inimesi taaskord taga igatsema ja väga ootama järgmist lendu siia.
Aga nüüd hakkan varsti teele asuma Eesti poole ja juba pärastlõunal peaksin ka oma Eesti nr'ilt taaskord kättesaadav olema.
Aitäh teile, kes te minu tripile läbi mu blogi kaasa elasite. Unustasin veel kirjutada, et aitäh teile kõigile, kes te mulle aastavahetusel sms'e saatsite. Poleks arvanud, et neid tuleb nii palju. Aga siiski iga üks neist oli väga eriline ja südant soojendav minu jaoks. Aitäh Maarjamaa sõbrad ja perekond, kallid olete! :)
No comments:
Post a Comment