Hei-hei, täna oli tore päev! Käisin poodides veidi, aga miskit erilist ei leidnud, kuid homme on ka veel päev, et üks väike shoping terve tripi jooksul läbi viia. Õhtul läksin siis YFU Stammtischile (ehk siis siinsete praeguste ja endiste vahetusõpilaste iga kuisele kohtumisele). Ainult 1 inimene seal teadis, et ma tulen ja seega oli see kõigile teistele suur suur üllatus. See oli nii äge!! Ma vist armastan üllatunud nägusi, kes tormijooksus kallistama tulevad. Aww, nii armas ja äge oli neid näha. Olin mõned tunnid seal, rääkisin kõigiga ja väga chill oli.
Pärast, kui hakkasin koju sõitma ja olin juba Alexanderplatz'il, et sealt metroo võtta, mõtlesin, et aga mis ma nii vara kodus teen? Seega võtsin metroo teises suunas ning läksin oma lemmik linnaosasse ehk siis Kreuzbergi. Lihtsalt jalutasin seal, tegin pilte. Terve Schlesische Strasse jalutasin läbi, sealt edasi (tulles tagasi) üle Spree silla pealt Warschauerstr. suunas ja siis mööda Berliini müüri. Selline õige turisti jalutuskäik.
Pärast neid km'e jahedas jalutamist mõtlesin, et okei, nüüd siis lähen koju. Võtsin rongi Alexanderplatz'ile ja hakkasin metroo peale minema, kui parasjagu oli minu metroo minemas. Siis ma jooksin, et peale jõuda, aga täpselt nina alt sõitis minema. See oleks tähendanud 10 minutit ootamist järgmise metrooni, kui ma äkki ei oleks kuulnud oma nime. Mõtlesin, et wtf? Kell on mingi 11 läbi ja keegi hõikab mu nime kuskil metroopeatuses? Keerasin ümber ja üllaülla – taaskord üks black sõpsu. Ta oli just selle metrooga tulnud ja nägi, kui ma jooksin ja ütles, et mõtles, et „palun ära jõua selle metroo peale, palun ära jõua!“ ja ma ei jõudnudki. Igatahes wow-wow-wow on kedagi tuttavat nii lambist esmaspäeval sellisel kellaajal suurlinnas kohata.
Kas mu teekond pärast temaga kohtumist jätkus koju? Ei jätkunud, kuna ta vedas mu peole. Taaskord reggae ja chill. Aga mul oli täna limonaadi pidu, isegi õllet ei joonud. Ühesõnaga saatus armastab mind ja reggae peod siin ei saa minuta.
Aga ma ei jäänud sinna kauaks. Umbes 1,5 tundi olin, kuna tervis hakkab veidi käest ära minema. Kinnine köha + nina kinni = ei ole hea tunne. Pluss homme peaks ka vara ärkama, kuna saan veel paari inimesega kokku + tahan veidi shoppama minna.
Aga pidu ise-enesest oli hea, mahe muusika ja suurepärased inimesed! Nägin seal jälle vanu tuttavaid ja sõpru, keda pole 1,5 aastat näinud. Ma armastan taaskohtumisi. Kuigi ausalt! Mõndade inimestega oli nii, et ma ei mäletanud näiteks nende nimesi, kuna nad olid lihtsalt tuttavad, kellega olen mõned korrad rääkinud või pidutsenud ühes seltskonnas. Aga suur rõõm oli teada, et mind ikka mäletati ja nii rõõmsalt vastu võeti.
Siis veel selline uudis, et sain täna Berliini tööpakkumise. Töö algaks juulis ja oleks minu jaoks perfektne asi, mida teha! Aga ei öelnud ma ja, samas ei öelnud ka ei, kuna mul on järgmiseks aastaks vähe kaugemaa välismaa plaanid.
Aga nüüd, kui kell on juba jällegi öö, hetkel siis 4 ja mina alles äsja koju jõudnud pärast pikka päeva linnas, siis ma hakkan magama sättima.
No comments:
Post a Comment